Energiasääst
Eestis on hooned valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m2, analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m2. Seega tarbime ja maksame energia eest vastavalt rohkem.
Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinnatõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, nende tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (ka sisekliima) parandamisele. Iga hoone on omalaadne ning säästu suurus sõltub eelkõige hoone renoveerimiseelsest olukorrast. Soovitame targalt ja läbimõeldult planeerida hoone renoveerimist (katus, otsaseinad, vundament, aknad, fassaad), et tagada hea sisekliima terves majas.
Täiendav soojustus on eelkõige kokkuhoid, seda nii isiklikus kui ka riiklikus mastaabis.
Hoonet soojustades on aga võimalik parandada ka ruumide mikrokliimat. Lisaks sellele, mida vähem kasutatakse energia, seda vähem reostatakse keskkonda. Ka hoone sisesüsteemide (kütte- ja ventilatsioonisüsteem) korrasolek mõjutab oluliselt hoone soojuse üldist tarbimist. Paigaldada tuleks termostaadid ja luua igale üksikule tarbijale võimalus oma ruumide sisetemperatuuri ise reguleerida.
Tutvu Energiasäästu voldikuga (allikas: KredEx)
RENOVEERIMISLAEN
Korterelamute rekonstrueerimise finantseerimise lihtsustamiseks on
KredEx koostöös Saksamaa Arengupangaga KfW Bankengruppe ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötanud
korterelamutele soodusintressiga pikaajalise renoveerimislaenu,
mida väljastavad pangad (lisainfo KredExi
kodulehelt)
Pange tähele, et iga hoone on omalaadne ning säästu suurus
sõltub eelkõige hoone renoveerimiseelsest olukorrast.
soojuse kokkuhoiuks tehtud kulutused tasuvad end ära vaid juhul,
kui majas on soojusarvesti ja automaatsoojussõlm.
