Kust tuleb soojus?
Soojust toodetakse Mustamäe ja Kadaka katlamajas, reservis on Ülemiste katlamaja. Samuti toodab soojust 24 väikekatlamaja (16 väikekatlamaja võeti üle Eraküttelt mai kuus). Mustamäe ja Kadaka katlamaja varustavad Tallinna lääne piirkonda (Mustamäe, Õismäe, Haabersti, Lilleküla, Kopli) kaugkütte tarbijaid ning Ülemiste katlamaja on ühendatud Kesklinna ja Lasnamäe tarbijaid varustava soojusvõrguga.
2010. majandusaastal soojusenergia väljastus soojusvõrkudele oli 1 971 772 MWh (koos sisseostetud soojushulgaga). Tallinna Kütte tootmisüksuse katlamajad väljastasid soojusvõrkudele 860,7 GWh soojusenergiat, mis on 53,2 GWh ehk 6,2% rohkem kui eelmine aasta. Katlamajade keskmine kasutegur oli 93,8%. (2010) Väikekatlamajade kasutegur on tsentraalkatlamajade omast madalam.
Soojus jõuab tarbijateni mööda Tallinna 414-kilomeetrist soojusvõrku. Sellest 110 km on eelisoleeritud torustik, mille keskmine eluiga on 23 aastat. Kasutusel oleva torustiku maksimumdiameeter on 1220 mm, keskmine diameeter 250 mm. Kaugküttevõrgustiku mahtuvus on kokku ligi 83 000 m3.
KUIDAS KAUGKÜTTEVÕRK TOIMIB?
Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus hooneid köetakse läbi soojusvõrgu ühest või mitmest soojusallikast. Soojusvõrk koosneb peavoolu- ja tagasivoolutorustikust ning sellega seotud elementidest (ventiilid, kompensaatorid jms) ja tehnorajatised (teenindussõlmed).
Soojusallikas toodetud kuum vesi pumbatakse soojusvõrgu peavoolu
toru kaudu hoonete soojussõlmedeni. Kaugküttetarbijad (hooned) on
ühendatud reeglina soojussõlmede abil kaugküttevõrguga ning selle
soojusvahetites antakse soojusenergia hoone küttesüsteemis
ringlevale kütteveele ja soojale tarbeveele (sekundaarkontuurile).
Tarbitud soe vesi voolab tagasivoolutoru kadu tagasi
soojusallikasse.
