Tallinna küte

Kas kehtivad mingid reeglid radiaatorite paigutamise ja mahavõtmise kohta. Meie maja ühes korteris tahetakse maha võtta lisaradiaatorit, mis on paigaldatud rõduukse kõrvale seina äärde. Talle piisab akna-alusest radiaaorist täiesti.

Radiaatorite kogus, võimsus, ühendused jne peavad vastama maja küttesüsteemi projektile.

Kuna tegemist on lisaradiaatoriga siis mingit projekti ega kooskõlastust vaja ei ole. Taastatakse lihtsalt elamu kütteprojekti järgne olukord.

Kas Te oskate öelda vana, nõukogude aegse radiaatori ühe ribi küttevõimsust? Oleks vaja teada radiaatori vahetusega seoses, et korteriühistus ümber arvestada korteri soojatarbimist. Või on selleks mõni teine meetod?

Küttekehade välja vahetamine peaks toimuma projekti alusel, kus küttekehad on valitud konkreetse hoone küttesüsteemi spetsiifikat arvestades. Lisaks küttekehade valikule peaks projekt sisaldama küttekehade ühendusskeemi, sulg- ja reguleerventiile, vajalikud mõõdud. Projekt tuleks kooskõlastada korteriühistuga. Kui edaspidi peaks küttega mingeid probleeme tekkima (võib-olla ka naabritel), on lihtne kontrollida, kas vahetus on teostatud vastavalt projektile või mitte.

Elan 12 - korteriga elamus ja meid haldab osaühing. Kes peaks meile paigaldama soojusmõõtja? Haldaja, soojamüüja või veel keegi kolmas?

§ 15. Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamine

(1) Võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

(2) Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kui olemasolev tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(4) Kui tarbija soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, vahetab või seadistab võrguettevõtja soojusmõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed ning tarbija katab ümberseadistamisega seotud kulud.

Kui majas on täisautomaatne soojussõlm, kas siis on oluline küttesüsteem suveks välja lülitada? Kas tänapäeval on olemas kütteperioodi, s.t. kas katlamajad lõpetavad suvel töö (seda väidab Minu Vara haldur)? Kui 60 korteriga 5 korruseline paneelmaja ei lülita suveks küttesüsteemi välja, siis kui palju umbes võiks see maksta (näiteks aprillis kulus 57,4 ruutmeetrises korteris 1,367MWh soojust - 588,88 krooni eest)?

Soojussõlme väljalülitamine pole vajalik. Tähtis on aga pumba seiskamis temperatuuri kontroll ja alandamine.
Katlamajad mille taga on sooja tarbeveega tarbijaid ei lõpeta tööd. Teised aga küll kuna tarbimine puudub.
Suvist tarbimist on võimatu prognoosida - kõik sõltub välistemperatuurist ja automaatika küttegraafikust.

Tahame teostada objektil Mahtra 1 soojusarvesti vahetust. Kas vaja selle eest maksta ja kui palju.

Oma klientidele paigaldab AS Tallinna Küte arvestid omal kulul.

Meie soojussõlmes (kinnine süsteem) on küttesüsteemi täitmine soojustrassi tagastuvast magistraalist, kus rõhk 1 atm. Maja on 5 korruseline, süsteemi kõrgus 14-15 m. Kuidas see on võimalik? Kui avada täiteventiilid, jookseb vesi küttesüsteemist soojustrassi. Eeldan, et soojussõlme projekt on Teiega kooskõlastatud. Kuidas edasi toimida? Peale selle, pidevalt tekib küttesüsteemi õhk, 5. korruse radiaatorid poolenisti külmad.

Juhul, kui küttesüsteemi täitmiseks ei piisa soojusvõrgu rõhust, tuleb kasutada täitepumpa. Üldjuhul saab siiski 5-korruselise hoone küttesüsteemi pealevoolurõhuga ära täita nii, et ülemistes radiaatorites ei teki probleeme. Soovitame Teil kasutada professionaalsete küttesüsteemi hooldajate teenuseid. Tallinna Küte annab tarbijatele võimaluse kasutada küttesüsteemis keemiliselt töödeldud vett, et vähendada süsteemis korrosiooni.

Kas soojusvahetiga samal tasandil olevate radiaatorite puhul peab alati kasutama tsirkulatsioonipumpa? (Õigupoolest on soojusvaheti isegi veidi kõrgemal.) või ajab läbi siiski ka iseenesliku tsirkulatsiooniga. Ühed räägivad nii ja teised naa. Pump aga on kallis lõbu.

Loomuliku tsirkulatsiooniga küttesüsteemis ületatakse voolamisel tekkivad hõõrdekaod vedeliku erikaalude erinevusest tekkiva rõhuga. Niisuguse küttesüsteemi projekteerimisel tuleks teha hüdrauliline arvutus: leida tsirkulatsiooni rõhu suurus ja süsteemi takistus, valida sellised toru läbimõõdud, et loomuliku tsirkulatsiooni rõhk suudaks anda vajalikud soojuskandja hulgad kõikidesse küttekehadesse.

Kui küttesüsteem ei ole projekteeritud loomuliku tsirkulatsiooniga töötamiseks, siis on mõistlik paigaldada pump.

Milline on toa radiaatori lubatud suurim koormus? Küsimus tekkis sellest, et omanikud teevad oma korteris remonti ja vahetavad radiaatoreid välja. Kas ma leian kuskilt normatiivid?

Radiaatori valikuks vajalikud andmed sisalduvad hoone küttesüsteemi projektis, kus on määratud ruumide soojuskaod, küttesüsteemi skeem ja kasutatav toruarmatuur. Ilma projekti nägemata ei saa mitte kuidagi radiaatorite võimsust öelda.

Kuna küttesüsteem on majaelanike ühisomand, siis peaks korteriomanik radiaatori vahetuse kohta tellima projekti (näit. Eesti Projekt AS-st). Projekt on vaja kooskõlastada korteriühistuga, teiste majaelanike ning vastavalt ehitusseadusele ka kohaliku omavalitsusega. Projetki pole vaja tellida vaid juhul, kui uus radiaator on täpselt sama võimsusega kui vana.

KÜ juhatuse poole pöördus korteriomanik 1. korruse korterist, kust on vannitoast välja lõigatud nn käterätikuhoidja . Korteriomanik nõuab ümberarvestuse tegemist soojavee kadude eest suvekuudel . Ütleb, et luges ajalehest juristi artiklit , et käterätikuhoidja puudumisel on seadusega kinnitatud tariif 56 kr/kuus ning on ette nähtud ümberarvestus nendes korterites. Tahaks teada , kas selline seadus on olemas?

Ei ole kuulnud niisugusest seadusest.

Juhul, kui antud korteris oli enne käterätikuhoidja, siis loa selle väljalõikamiseks peab enne väljalõikamist korteriomanik saama KÜ-lt, kuna küttesüsteem on kõigi korteriomanike ühisomand. Enne väljalõikamist tuleb korteriomanikul KÜ-ga kooskõlastada soojaveekadude maksmine/mittemaksmine.

Küsimus selline, kui Lasnamäe 9 kor 4 trepikojaga ja 144 korteriga elamus paigaldada automaatsoojussõlmed, siis kas neid sõlmi peaks olema neli või kaks? Mis oleks elanikele kõige kasulikum? Mis võiks olla soojussõlmede paigaldamise orienteeruv hind?

Soojussõlmede kogus ei sõltu korruste ja trepikodade arvust, vaid hoone koormusest (küte ja soe vesi, kui on, siis ka ventilatsioon). Hoone koormus peaks olema ehitusprojektis, võib tellida ka projektifirmast koormuste arvutuse (tasuline). Kui kaks sõlme suudavad tagada terve hoone soojusvajaduse, siis pole vaja kolme või nelja.

Sõlme hind on individuaalne, oleneb koormustest, seadmetest, firmast. Kui Teil tekib soov paigaldada automaatsoojussõlm, siis võite korraldada konkursi sõlmede paigaldusfirmade vahel või küsida hinnapakkumist näiteks 3-5 firmast (Tallinna Küte võib ka konkursil osaleda). Lisaks veel, et enne hinnapakkumiste päringut peab Tallinna Küte väljastama tehnilised tingimused (tasuta) kliendi poolt kirjaliku avalduse alusel.

Kas soojamõõtja taatlemist võib käsitleda kommunaalteenusena? Ei leia kusagilt definitsiooni/määratlust, mida võib nimetada kommunaalteenuseks ja kommunaalmakseks.

Kommunaalteenus tähendab üldiselt soojus-, vee- ja elektriteenuse vahendamist. Sinna hulka ei käi tavaliselt koristus- ja remonttööd, mis on hoolduse real. Võlaõigusseaduses on näiteks üür defineeritud kui üür ja kõrvalkulu muude teenuste eest. Pigem on see arveldamisküsimus: kas tuua arvel eraldi ridadel välja palju maksavad taatlemine, korrashoid, koristus, pisiremont, remondifond, raamatupidaja teenus, üldelekter, küte või nimetada kõike ühiselt kommunaalteenusteks (ehk suure maja korteri kasutamisega seonduvad kuludeks)?

Aadressile Retke tee 5 (GÜ Kurvi) planeeritakse ehitada uus soojussõlm. Soojusvaheti arvutamiseks on vaja teada KKA ja KKT temperatuuride parameetreid.

Teie garaaži soojuskandja arvutuslik temperatuurigraafik soojusallikast väljumisel on 130-70oC. Maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal on 1.6 MPa. Rõhkude vahe ühenduskohas oleneb soojusvõrkude hüdraulilisest režiimist. Survete minimaalne vahe, millest tuleb lähtuda soojussõlme arvutuste teostamisel ja seadmete valikul, on 0.1 MPa. Soovitame Teil tellida Tallinna Kütte poolt tehnilised tingimused soojussõlme rekonstrueerimiseks. Tingimused on tasuta.

Palun selgitada, kuidas teostada eluruumi soojusmõõtjate paigaldamist. Kasutan aadressil Männiku tee 89 elamupinda üürnikuna tähtajatu suulise üürilepingu alusel juba 25 aastat.

Teie hoone soojussõlme on Tallinna Küte omal kulul paigaldanud soojusarvestid. Majasisese küttesüsteemi ja kogu maja soojusarve korterite vahel jagamise eest vastutab hoone haldaja (ühistu). Reeglina algab individuaalse soojusarvesti paigaldamine projektist. Projekteerija tutvub olukorraga, kas arvesti paigaldamine on üldse tehniliselt võimalik, ja määrab arvesti mõõtepiirkonna. Sageli ei ole soojuse mõõtmine ruumide kaupa tehniliselt teostatav või kujuneb hind liiga kõrgeks.

Soovime paigaldada wc-sse põrandakütte, mille ühendaksime Tallinna Küte toite peale. Mida oleks meil vaja teha, et saada teiepoolne luba radikate eemaldamiseks ja vesipõrandakütte paigaldamiseks? Kas Tallinna Küte üldse aktsepteerib selliseid juhtumeid? Tegemist on Tallinna Õpetajate Majaga, mis asub Raekoja plats 14.

Saate põrandakütet kasutada juhul, kui olemasolev vana elevaatorsõlm asendatakse automaatsoojussõlmega (meie tehnilised tingimused selleks 26.07.2005 nr 21300-04-05/78). Kui panna põrandaküte vana elevaatorsüsteemiga otsetoitele, võib see põrandakütte ära rikkuda. Peale soojussõlme haldaja (hoone haldaja) ei pea Te kellegagi kooskõlastama seda, mida oma küttesüsteemis teete.