Tallinna kaugkütte ajalugu
1996. aastani tegelesid Tallinnas soojuse tootmise ja edastamisega kaks iseseisvat ettevõtet: ME Linnasoojus ja Tallinna Soojusvõrk.
Linnasoojus tootis soojust 46 väikekatlamajas ning edastas nii enda katlamajades toodetud kui ka ettevõttelt Tallinna Soojusvõrk ostetud soojust. Tallinna Soojusvõrk, Eesti Energia struktuuriüksus, tegeles Tallinnas soojuse tootmise, edastamise ja müügiga ning soojusvõrkude hooldamisega.
1996. a moodustati Linnasoojuse ja Tallinna Soojusvõrgu baasil aktsiaselts Tallinna Soojus.
2002. aastast varustab pealinna soojusega Prantsuse energiakontserni Dalkia International tütarettevõte Tallinna Küte, mis võttis Tallinna Soojuse 30 aastaks rendile.
Kronoloogia
märts 1913 - Tallinna Linna Elektri Keskjaama sünnipäev, esimene
elektritarbija ühendati võrku.
Tallinna Linna Elektri Keskjaam nimetati ümber Tallinna Linna Elektrijaamaks
22. oktoober 1957 - elektrijaam sai uue nime - Tallinna Soojus- ja Elektrijaam.
9. oktoober 1959 - aadressil Kreuksi 10 (praegu Kentmanni põik 10) asuv elumaja lülitati kaugküttevõrku, Tallinna kaugkütte sünnipäev.
17. oktoober 1963 - Mustamäe katlamaja ekspluatatsiooni algus.
6. oktoober 1964 - Karjamaa katlamaja ekspluatatsiooni algus.
Detsember 1966 - lokaalkatlamajade teenindamiseks alustas tööd Tallinna Katlamajade ja Soojusvõrkude Direktsioon.
1973 - Kadaka katlamaja ekspluatatsiooni algus.
1978 - Pirital käivitati Eesti esimene konteinerkatlamaja, mis hakkas soojusega varustama Olümpia purjespordikeskust ning Pirita linnaosa.
2. veebruar 1979 - elektri tootmise lõpetamine Tallinna Soojus- ja Elektrijaamas.
1. jaanuar 1982 - Tallinna Soojus- ja Elektrijaama uueks nimeks sai Tallinna Soojusvõrguettevõte.
1992 - elektri tootmise lõpetamine Ülemiste soojuselektrijaamas.
1993 - munitsipaliseeriti Kommunaalsoojusvõrgud.
1994 - Kommunaalsoojusvõrgud nimetati ümber munitsipaalettevõtteks Linnasoojus.
Veebruar 1996 - Eesti Energia tütarettevõtte Tallinna Soojusvõrgu varad antakse munitsipaalomandisse ning liidetakse munitsipaalettevõtte Linnasoojus varadega.
17. aprill 1996 - Äriregistrisse kantakse AS Tallinna Soojus, mille aktsiate ainuomanik on Tallinna linn.
30. oktoober 2001 - Prantsuse energiakontsern Dalkia International võtab Tallinna Soojuse varad 30 aastaks rendile.
1. jaanuar 2002 - Pealinna hakkab soojusega varustama Dalkia tütarettevõte Tallinna Küte.
Alates 2009 a märtsist saab Tallinna Elektrijaam OÜ omanikuks Tallinna Küte AS (100%). Elektrijaam kasutab kütusena puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Kütusevarustuse tagamiseks on asutatud ettevõte Väo Hake OÜ. Soojus ja elektrienergia koostootmisjaama võimsus on 25 MW ja soojusvõimsus 49 MW. Keevkiht aurukatla võimsus on 75 MW. Turbiin on ühekorpuseline kondensatsioon vaheltvõtuturbiin Siemens SST600. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 GWh/aastas ja soojusetoodang kuni 500 GWh/aastas.
Alates 1. maist 2009 - kehtestati Tallinna Küttele vastavalt Konkurentsiameti otsusele nr 7.2-3/09-0041 30.04.09 uus senisest suurem tegevuspiirkond – ühtne Tallinna võrgupiirkond. Vastavalt muudetud tegevusloale kuuluvad ühtsesse Tallinna võrgupiirkonda lisaks endisele Tallinna linna kaugküttepiirkonnale ka tegevuspiirkonnad Maardu linnas ja muudes Tallinna linna erinevates linnaosades (vt. täpsustatud nimekiri).
