Üksikute radiaatorite väljalülitamine
ÜKSIKUTE RADIAATORITE VÄLJALÜLITAMINE KESKKÜTTEST
Radiaatorite väljalülitamine korteris on käsitletav ehitise tehnosüsteemide muutmisena, mis on ehitusseaduse mõistes ehitustegevus, milleks on vaja ehitusprojekti ja ehitusluba. Aga ka seda ei tohi korteriomanik toimetada oma äranägemisel.
Ühistu liikmele kuulub lisaks korterile ka kaasomand, milleks on ehitise juurde kuuluvad seadmed, nagu küttesüsteem, soojaveesõlm, katlamaja vms. Kaasomandi kasutuskorda tohivad korteriomanikud asjaõigusseaduse § 72. „Kaasomandi valdamine ja kasutamine“ järgi reguleerida omavahelise kokkuleppega, mis tähendab kõikide korteriomanike nõusolekut. Teisisõnu tuleb korteri väljalülitamiseks ühtsest soojussüsteemist saada kõigi korteriomanike nõusolek. Samas on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Korteriomanike ühise otsuse põhjal otsustatakse ka, kas ja kui suures ulatuses ollakse nõus väljalülitatud korterite poolt tasutavat osa hoone küttekuludest vähendama juhul, kui nõusolek nende alternatiivküttele üleminekuks on olemas.
Tüüpmajades on pakutud välja, et üldküte võiks olla ümmarguselt 10% korteri endisest tarbimisest, aga kindlasti tuleb seda vaadata ja arvutada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Soovitamegi leida soojusala projekteerija, kes teostaks vastavad arvutused ja määraks kaugkütet mittetarbivate korterite üldkütte tasu määra, arvestades ka võimalikku läbi põranda, lae ja seinte saadavat soojust ja muid tegureid.
Loe lisaks: Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral
